04.03–26.04 eksponeeritakse Kuressaare piiskopilinnuse kolmandal korrusel Eesti Arheoloogide Liidu rändnäitust eelmisel aastal läbi viidud olulisematest arheoloogilistest välitöödest. Lisaks saab vaadata ka väikest valikut põnevamatest arheoloogilistest leidudest, mis eelmisel aastal Saaremaa Muuseumi arheoloogiakogusse jõudsid. Näiteks Kaarma kihelkonnast Kärdu külast leitud nn oseringi ehk viikingiaegset hõbedast rahavõru, kust löödi vajadusel kaalumiseks tükke. Saaremaalt on teada kolm leidu, mis osutavad otsekontaktidele Ojamaaga (rts Gotland) 10. sajandil.

2025. aastal esitasid arheoloogid Muinsuskaitseametile 220 uuringuteatist. Enamik töödest olid väiksemat või suuremat sorti päästeuuringud, kuid igal aastal tehakse ka paarkümmend välitööd selleks, et uurida mingit kindlat uurimisküsimust. Sõltumata uuringu käivitamise põhjusest, on välitöödel kogutud info hindamatu allikas Eesti minevikukäsitluse täiendamiseks. Näitusel tutvustatakse 26 eelmisel aastal uuritud muistist. Saare maakonnast on näitusel esindatud viis objekti: Muhu maalinna külje all paiknev asulakoht, Mäla kivikalme, uuringud Pöide maalinnal ja Valjala kirikaias ning Kuressaares Pikal tänaval. Aasta oli avastusterohke ka otsinguvahendiga hobiotsijate jaoks. Ametile anti üle 2353 arheoloogilist leidu, kõige rohkem Lääne-Virumaalt, Saaremaalt ja Harjumaalt.

Aasta jooksul kogutud esmaseid uurimistulemusi on arheoloogid näitusena kokku võtnud alates 2002. aastast. Neljandat aastat on korraldanud seda tööd Kultuurkapitali toel Eesti Arheoloogide Liit.