Kristina Õlleku isikunäitus Kuressaare Raegaleriis jätkab kunstniku pikaajalist uurimistööd Läänemere ökoloogiliste, geoloogiliste ja keemiliste protsesside üle. 2024. aastal Eerik Haameri nimelise kunstiauhinna pälvinud Õlleku praktika liigub ajas mitmes suunas korraga: tänapäeva eutrofeerunud ja hüpoksilistest vetest sadade miljonite aastate taha, aega, mil Eesti ala paiknes ekvaatoril ja oli kaetud madala troopilise merega.

 

Õllek käsitleb Läänemerd kui aeglast ja haavatavat süsteemi, mille seisundit mõjutavad inimtekkelised saasteallikad, kliimamuutused ning piiratud veevahetus. Liigsete toitainete ja tõusva veetemperatuuri koosmõjul tekivad ulatuslikud tsüanobakterite õitsengud, mis põhjustavad hapnikuvaeseid surnud tsoone. Need protsessid ei ole ajutised kõrvalekalded, vaid settivad kihistustena nii merepõhja kui ka kollektiivsesse tulevikku.

 

Installatsioonides ja fototeostes kasutab Õllek materjale, millel on oma keemiline ja bioloogiline agentsus: lubjakivi, Läänemere vett, meresoola, tsüanobaktereid, savi ja fluorestseeruvaid pigmente. Õlleku loomingu puhul on koht, kus materjalid jätkavad muutumist, kasvamist ja lagunemist.

 

Kristina Õllek (sünd. 1989) on Tallinnas elav visuaalkunstnik. Ta töötab fotograafia, video ja installatsiooniga, ning kasutab tihti mikrobioloogilisi ja keemilisi protsesse uurimaks mereökoloogiat, geoloogilist ainest ja inimtekkelisi keskkondi. Õllek kasutab oma praktikas peamiselt uurimistöö-põhist lähenemist, kuid seejuures põimib sellega enda fiktiivse ja spekulatiivse perspektiivi. Teostega soovib ta luua olukordi, mille puhul tõsielu ja fiktsioon, sünteetiline ja looduslik, koopia ja originaal põimuvad, muutuvad hübriidseks mateeriaks ning mille läbi tekivad uued tähendused.

 

Kristina Õllek on omandanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafiaosakonnas bakalaureuse- (2013) ja magistrikraadi (2016). Ta on täiendanud end Berliinis Kunsthochschule Berlin-Weissensee’s (2012) ja Rotterdamis Piet Zwarti instituudis (2016). Aastatel 2013–2018 oli ta kunstnike juhitava projektiruumi Rundum kaasasutaja ja aktiivne liige. Õllek on kahel korral – 2013. ja 2016. aastal – pälvinud Eesti Kunstiakadeemia noore kunstniku preemia. 2023. aastal pälvis ta Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Kultuuriministeeriumi kolmeaastase kunstnikupalga.

 

Kristina Õlleku teoseid on eksponeeritud mitmetel rahvusvahelistel grupi- ja isikunäitustel, sh Kai Kunstikeskus (Tallinn), KUMU kunstimuuseum (Tallinn), Balti Kaasaegse Kunsti Keskus (Gateshead), Henie Onstadi kunstikeskus (Oslo), State of Concept (Athens), La Traverse (Marseille), Zeppelini muuseum (Friedrichshafen), A Tale of A Tub (Rotterdam), Le Lieu Unique (Nantes), Screen City Biennial (Stavanger), Winterthuri fotomuuseum.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

 

---

 

ENG

 

 

Kristina Õllek’s solo exhibition at Kuressaare Raegalerii continues the artist’s long-term research into the ecological, geological, and chemical processes of the Baltic Sea. Awarded the Eerik Haamer Art Prize in 2024, Õllek’s practice moves simultaneously across multiple temporal scales—from the eutrophicated and hypoxic waters of the present to hundreds of millions of years in the past, when the territory of present-day Estonia lay on the equator and was covered by a shallow tropical sea.

 

Õllek approaches the Baltic Sea as a slow and vulnerable system, shaped by anthropogenic pollution, climate change, and limited water exchange. Excess nutrients and rising water temperatures fuel extensive cyanobacterial blooms, which lead to oxygen-depleted dead zones. These processes are not temporary anomalies but accumulate as layers, settling both on the seabed and into our collective future.

In her installations and photographic works, Õllek employs materials with their own chemical and biological agency, including limestone, water from the Baltic Sea, sea salt, cyanobacteria, clay, and fluorescent pigments. In Õllek’s practice, the photographic surface becomes a site where materials continue to change, grow, and decay.

 

Kristina Õllek (b. 1989, Tallinn, Estonia) is a visual artist based in Tallinn, Estonia. She works in the fields of photography, video and installation, often making use of microbial and chemical processes, with a focus on investigating aquatic ecosystems, geological matter and human-altered environments. In her practice, she uses a research-based approach, but within she also incorporates her own fictitious and speculative perspectives. With her work, she raises questions around the relationship between natural and synthetic, original and copy, and understandings of materiality by obtaining a new and reconsidered meaning. She is interested in stretching out the boundaries of what we can see and use as an image and space, especially in the age of rapidly developing and highly manipulative technology.

 

Kristina Õllek holds a Bachelor’s degree (2013) and a Master’s degree (2016) from the Photography Department of the Estonian Academy of Arts. She furthered her studies at Kunsthochschule Berlin-Weissensee in 2012 and at the Piet Zwart Institute in Rotterdam in 2016. Õllek was awarded the Estonian Academy of Arts Young Artist Prize in both 2013 and 2016. From 2013 to 2018, she was a co-founder and active member of the artist-run space Rundum. In 2023, she received a three-year artist grant from the Estonian Artists’ Association and the Estonian Ministry of Culture.

 

Kristina Õllek’s works have been shown in various international group and solo exhibitions including at Kai Art Center (Tallinn), KUMU Art Museum (Tallinn), Baltic Centre for Contemporary Art (Gateshead), Henie Onstad Kunstsenter (Oslo), State of Concept (Ateena), La Traverse (Marseille), Zeppelin Museum (Friedrichshafen), A Tale of A Tub (Rotterdam), Le Lieu Unique (Nantes), Screen City Biennial, (Stavanger), Fotomuseum Winterthur.

The exhibition is supported by the Estonian Cultural Endowment.